Annela Nairis – Lehekülg 2 – Viljelusvõistlus

Noor saarlane läheb Viljelusvõistlustele

Foto: Ingmar Muusikus

Tänavu 12. korda toimuvatest viljelusvõistlustest võtab mitmekordse võitja Kaido Kirstu kõrval teise saarlasena osa esmakordselt võistlev Leisi valla noor viljakasvataja Martin Salu.

“Ega ma lähe sinna võitma või rekordit lööma, vaid ennekõike kogemuste pärast,” ütles OÜ Agriman juht Martin Salu, kes on võistlustules Anglas asuva 19,5 ha suuruse talirapsipõlluga (sort “Cult”). “Spetsialistid soovitasid, et võiks ju ka kätt viljelusvõistlustel proovida.”

Martin Salu sõnul näeb tema Angla võistluspõld praegu hea välja, kirjutab Saarte Hääl. Rapsipõldudega konkureerivad noore saarlasega ka aasta põllumehed Avo Samarüütel ja Madis Ajaots Tartumaalt ning nelja kultuuri arvestuses viljelusvõistluse rekordit hoidev Erki Oidermaa Põlvamaalt. Viimane on sarnaselt Martiniga valinud võistlemiseks samuti “Culti”, mis on Eestis kasvatatavatest talirapsisortidest ainus, mille aretustöös pole geenidega mängitud.

Maaülikoolis põllumajandustehnikat õppinud Martin Salu on viljakasvatusega tegelenud seitse aastat ning igal aastal on saagid tänu suurenevatele kogemustele mingil määral kasvanud. “Nüüd on enam-vähem pilt selge, milliste maadega on tegu ja saab kogemuse põhjal natuke ka kultuuri valida,” rääkis Martin, kelle nisusaak on mõnel põllul küündinud ligemale 7 tonnini.

Tänavu võistleb taas 45 põldu

Viljelusvõistluse korraldajatel oli tänavu kevadel väike hirm, kas pärast sellist head saagiaastat ja rekordeid, nagu oli eelmisel aastal, saab piisavalt võistluspõlde kokku. Hirm oli aga asjatu, kuna huvi osaleda on endiselt kõrge ning tähtajaks anti kirja 45 põldu.

Hernepõllud kasvavad võidu

Traditsiooniliselt oli kõige suurem huvi osaleda nisuga. Kokku tuli 15 põldu, millest enamik olid talinisud, kuid ka üks suvinisu.

Rapsipõlde anti kirja kaksteist. Suurem osa neist olid talirapsid, sest kellel raps talve üle elas, sellel oli ka ilusaid põlde välja pakkuda. Tarmo Ivask ja Madis Ajaots pakkusid välja talirüpsipõllud ning Anneli Tihu ning Mikk Tagel suvirapsid.

“Suvirapsipõllu, millega võistlen, külvasin välja läinud talirapsi asemele,” ütleb Väätsa Agro agronoom Anneli Tihu. Ta lisab, et algul oli raske otsustada, kas ja millega võistelda, kuid kuna tänavu on palju uuendusi, ei raatsinud ta kõrvale jääda.

“Pealegi, kuidas ma muidu saaksin kohtuda ja tutvuda nii paljude teiste agronoomidega üle Eesti – teises Eestimaa nurgas tegutsevaid taimekasvatajaid ju muidu ei teakski!” lisab ta.

Odrapõlde on kokku seitse, millest sellel aastal moodustavad enamuse suviodrad. Kui eelmisel aastal oli üllatuslikult palju taliotrasid, siis läinud talvel oli nende talvitumine kehvapoolne ning võistlusele jõudis kaks taliotra. Rukkipõlde anti kirja kuus.

Scandagra agronoomi Tiiu Annuki hinnangul tõotab tänavune võistlus tulla huvitav, kuna on tugev võistlejate seltskond ning ka päris palju uusi nägusid. Suurt osa põldudest on ta ka ise näinud ning ütleb, et pilt pole nii hea kui mullu, ent samas ongi huvitav vaadata, kuidas põllumehed taimede kasvuperioodi ära kasutada oskavad.

Hanede vastu ilutulestikuga

Tänavu pakkusime välja võimaluse osaleda ka oa ja hernega. Suurim muutus kultuuride osas ongi see, et esimest korda toimub võistlus ka põldhernega, osalemas on viis põldu.

Üks julge hernekasvataja on Teele Vaarak osaühingust Bioman Agro. Ta ütleb, et on hernest kasvatanud varemgi, aga siiamaani on see olnud osa mahetootmise süsteemist. Nüüd on tavapõld.

“Praegu tundub, et see hernepõld on õnnestunud,” räägib Teele Vaarak. “Põld oli sügisel küntud, hernes sai maha juba varakult, aprilli algul. Enne külvi oli vihm ja pärast külvi ka. Põld on rullitud ja andsime talle ka mullaherbitsiidi. Praegu on hernes juba kõrge, õitseb ja möllab seal põllu peal. Kui väga palju vihma ei tule, saame hea saagi. Vaatame, mis sügis teeb.”

Teele Vaarakulegi pole võõras mure, millega seisis kevadel silmitsi enamik viljakasvatajaid – haned ja lagled.

“Võistluspõld on mul Võrtsjärve ääres, haned käisid seal herneid katkumas,” ütleb Teele Vaarak. “Kõvasti oli neid peal – mida lagedam põld, seda rohkem.”

Bioman Agros hirmutatakse hanesid paugutajaga, mida müüb ilutulestikukeskus Arnika. “Paned tule otsa ja igavene mütakas käib, selleks hetkeks on haned läinud, natuke oli abi,” seletab Vaarak. Seda aga ainult siis, kui kolm korda päevas põllud läbi paugutati ja öösel mehed ka veel kontrollimas käisid. “Pärast korjasime tühjaks paugutatud kestasid kottide viisi kokku!” naerab agronoom.

Kes on stardijoonel

Traditsiooniliselt on võistlusel osalejate seltskond huvitav ja mitmekülgne. On esmakordselt võistlusel osalejaid, lausa 11. Aga oma parimad põllud on välja pakkunud ka mitmed eelmiste aastate võitjad: Kaido Kirst, Margus Lepp, Tanel Tõrvand, Erki Oidermaa, Avo Samarüütel jt. Üle mitme aasta on osalemas jällegi Madis Ajaots.

Regiooniti on huvitav see, et esindatud on ka sellised mitte just kõige paremad taimekasvatuspiirkonnad nagu Hiiumaa, nimelt Toomas Remmelkoor (Harju talu) ja Ida-Virumaa. Sealt osaleb Henry Tamman. Tema isa Leino Tamman osales korra esimesel viljelusvõistlusel 2005. aastal.

Korraldajatel on nüüd aega täpsustada andmeid põldude kohta ning ekspertide ja kohtunikega leppida kokku põldude hindamised. Juulikuu jooksul käivad eksperdid põlde vaatamas ning kombainimise ajaks kutsutakse saagi määramiseks kohale kohtunik-konsulent.

Loodame sellel aastal koostöös Eesti Maaülikooli mullateadlastega teha viljelusvõistluse põldudel täpsemaid analüüse taimetoitainete, süsiniku- ja energiabilansi kohta. Lisaks parimatele saakidele hindame tänavu senisest täpsemalt ka saagi kvaliteeti ja tehnoloogia tulukust.

Viljelusvõistluse tulemusi tuuakse jooksvalt välja ajakirjas Maamajandus ning täpsemalt lõpukonverentsil 17. novembril Raplamaal.

Viljelusvõistlus pole ainult Eesti sport

Kõikide maailmas peetavate viljelusvõistluste peaeesmärk on taimekasvatuse efektiivsuse suurendamine ja tulukuse parandamine, arvestades samas kõiki keskkonnatingimusi ja säilitades põllumuldade viljakust.

Staažikas võistleja Aare Leidik on olnud edukas rukkikasvatuses. Foto: Raivo Tasso

Mulluse viljelusvõistluse võitjaid – parimat rapsi- ja nisukasvatajat Margus Leppa, parimat rukkikasvatajat Tanel Tõrvandit, parimat odrakasvatajat Aivar Treibergi, parimat rüpsikasvatajat Alar Mutlit ja tulusaima saagi kasvatanud Urmas Uustalu – ootab juuli keskel õppe- ja preemiareisile sõit Inglismaale viljakasvatuse maailmameistrite põldudele.

Nimelt toimub ka Inglismaal omamoodi viljelusvõistlus nimetusega Yield Enhancement Network ehk lühendina YEN, mis tähendab “saagikuse suurendamise võrgustik”. Selle raames on püstitatud mitu ülemaailmset saagirekordit.

Näiteks 2014. aastal sai parima tulemuse Tim Lamyman nisusaagiga 14,5 t/ha, mis oli 76 protsenti arvestuslikust potentsiaalsest saagist 19 t/ha. Eelmisel, 2015. aastal sai aga Rodney Smith nisusaagiks 16,5 t/ha, mis on tootmispõldude Guinnessi rekord.

Eesti parima talirüpsisaagi sai eelmise aasta viljelusvõistlusel Alar Mutli. Foto: Lii Sammler

Kui Inglismaal mõni aasta tagasi püstitati ambitsioonikas projekt, et saavutada 20 aasta pärast nisu terasaagikuseks 20 t/ha, siis antud võistlus näitab just seda seisu, mida praeguste teadmiste ja võimaluste juures põllul on võimalik saada. Eesmärgiks on ka nendel võistlustel kõrgeim saagikus, kuid erinevalt teistest maadest hinnatakse ka seda, kuivõrd lähedane on tegelik saak potentsiaalsele saagile.

Võistlused ka lähinaabritel

Soomes on teraviljade saagikuse võistlus ehk Satokisa toimunud juba alates 1994. aastast. Sealt saime ka Eestis viljelusvõistluse korraldamise algidee.

Viimastel aastatel on Soomes viljasaakide võistlust peetud üle aasta: ühel aastal silovõistlus, teisel teraviljade võistlus. Hinnatakse eri kultuuride kõrgeimat saagikust ning sarnaselt meie võistlusega lisaks ka parimat hektaritulukust.

Meie võistlusel saadi rohkem kui kümnetonnised hektarisaagid esmakordselt 2015. aastal. Soomes fikseeriti aga üle kümne tonnine nisusaak juba 2001. Selle kasvatas Timo Laaksonen, kes sai sordiga ‘Kosak’ saagiks 10,08 tonni hektarilt. Selle rekordi ületas Karl Aberg aastal 2014 sordiga ‘Skagen’, 10,21 t/ha.

Kuna Satokisas on saanud osaleda kõik kombainitavad kultuurid, siis sõltuvalt aastatest on tulukuse võitjaks tulnud ka näiteks köömen ja mahekaer. Erinevus meie võistlusest on veel selles, et Soomes toimub saagikuse määramine ühelt hektarilt, meil on alates käesolevast aastast põllu miinimumsuuruseks 10 hektarit.

Talirüpsi varre jämedus annab ettekujutuse sügisesest saagist.Foto: Lii Sammler

Lätis on hindajaks erialade esindajatest koosnev komisjon, kes sõidab suve jooksul läbi kõik võistluspõllud ja kuulutab sügisel välja võitjad. Komisjoni kuulub ka teadlasi, nõustajaid ja firmade esindajaid, kes siis kõik koos talunikule abiks on.

Lisaks saagile ja tulukusele hinnatakse lätlaste juures ka üldist majandamise oskust ja heakorda.

Skandinaavia võistleb samuti

Soomest oli juba eespool juttu, kuid ka Rootsis toimus huvitav rahvusvaheline saakide võistlus nimetusega Vetemästaren (“nisu meister”) 2014. aasta talinisu saagi peale.

Kui teistes maades on viljelusvõistlused suurtel pindadel tootmispõldudel, siis Rootsi võistlus toimus küll tootmispõllul, kuid paarikümneruutmeetristel nelja kordusega katselappidel. See polnud mitte riigisisene, vaid lausa rahvusvaheline võistlus.

Rahvusvahelised võistkonnad võisid oma katselappidel teha kõike, mida soovisid või oskasid ega pidanud arvestama tulukusega, keskkonnanõuete või muude regulatsioonide ja piirangutega. Eesmärk oli saada tulemus, mis on võimalikult potentsiaalse saagikuse lähedane. Nisu võistluse võitis Soome meeskond saagiga 15,2 t/ha. Sel aastal on analoogne võistlus talirapsidega.

Taanis toimub rahvusvaheline viljelustehnoloogiate võrdlus Dyngbys kolm aastat kestva projektina. Kahe aasta tulemused on juba käes, üks aasta veel ees.

Võistluse eesmärk on Saksamaa, Rootsi, Inglismaa ja Prantsusmaa tüüpiliste viljelustehnoloogiate võrdlemine Taanis tehtavaga.

Probleem on Taanis selles, et alates 1995. aastast kehtib seal väetiste kasutamisel kvoodisüsteem. See tähendab, et väetist saab iga põllumees osta järgmise aasta saagi tarbeks sõltuvalt sellest, milline oli tema põldude eelmiste aastate saagitase, ning seda veel teatud defitsiidiga agronoomiliselt vajalikule kogusele.

See on viinud selleni, et teraviljade saagikus on viimase kahekümne aasta jooksul stagneerunud ning tegelikult jäänud 1995. aasta tasemele, mis on 7–8 t/ha.

Kasvatada õnnestub küll ka kümnetonniseid ja suuremaid saake, kuid teravilja proteiinisisaldus on aasta-aastalt vähenenud. Kui veel 1988. a oli nisude keskmine proteiinisisaldus Taanis 12 protsenti, siis nüüd vaid üheksa. See ei ole aga enam heade küpsetamisomadustega nisu.

Taani katsete eesmärk ongi eelkõige taimekasvatuse efektiivsuse suurendamine, et saagikus hakkaks uuesti tõusma ning saagi kvaliteet paranema, samal ajal kõiki keskkonna nõudeid järgides.

Ka USAs on tänavu välja kuulutatud esimene viljelusvõistlus.

Margus Ameerikas

Tänavusel viljelusvõistlusel tuleb palju uuendusi

Viljelusvõistluse korraldamisega alustati seekord juba märtsis, et võistlusest huvitatud firmad, teadurid ja konsulendid saaksid juba taliviljade esimeste töötlemiste juures põllumeestele abiks olla ja leida nende hulgast koostööpartnereid oma uute tehnoloogiate, toodete jms tutvustamiseks. Põhiline sisuline uuendus ongi see, et kui siiani oli see suuresti kõrgeima saagi võistlus, siis tänavu, 12. Viljelusvõistlusel, pannakse suuremat rõhku kvaliteedile. Korraldajatega liitusid sel aastal ka Oilseeds grupp ja Tartu Mill.

Vaja on head toiduvilja

“Me pole nii suur viljatootja maa, et vaid söödavilja toota,” ütles Tartu Milli ostuspetsialist Urbo Vilibert märtsi algul peetud esimesel korraldajate kohtumisel.

Kvaliteedi arvestamine on oluline seetõttu, et nagu on näidanud kaks viimast rekordiliste viljasaakidega aastat, siis kõrgeid saake osatakse meil küll toota, ent mõlemal aastal on just kvaliteet kesiseks jäänud.

Kui Tartu Mill vajab kvaliteetset vilja kvaliteetse leiva- ja saiajahu ning kaerahelveste tootmiseks, siis Scanola Baltic on omakorda huvitatud võimalikult kvaliteetsest ja kõrge õlisisaldusega rapsiseemnest.

Vastavate viljade kvaliteedi hindamise alused töötavad välja Tartu Mill ja Scanola Baltic.

Kultuuride võitjad selguvad punktide alusel kolme näitaja summa tulemusel: kõrgeim saagikus, parim kvaliteet ja parim tulukus. Otsustati, et tänavu on võistluspõllu minimaalsuurus kümme hektarit varasema viie asemel. Esiteks ühtlustaks see pisut võistlustingimusi – raske on ju saada sama head ning tulukat saaki 5 ja 50 hektari suuruselt põllult.

Teiseks tuli vajadus muudatus sisse viia ka sellest, et OÜ Voore Farm võinuks mullu oma talirapsi saagiga 6,8 t/ha jõuda Guinnessi rekordiraamatusse. Üks põhjusi, miks see ei õnnestunud, oli saagi määramise metoodika. Nimelt läheb saak rekordina arvesse siis, kui koristatud pindala on minimaalselt seitse hektarit.

Uuenduste tõttu on muudatusi ka kohtunike töös, eelkõige saagi mõõtmise metoodika osas. Lisaks tuleb neile juurde veel üks kohustus – võtta võistluspõllult pärast saagikoristust mullaproov. Selle alusel saab analüüsida taimetoitainete, energia ja süsiniku bilanssi võistluspõllul.

Oluline on see sellepärast, et viimastel aastatel on lõpukonverentsidel tulnud välja viljakasvatajate soov saada rohkem tagasisidet ja lisateavet, kui võistlus seni andnud on.

Võistelda saab kuni kahe kultuuriga

Mullu oli viljelusvõistlusel väga palju osalejaid ning põlde. Optimaalne on 30–40 osalejat ning iga võistleja võib osaleda kuni kahe eri kultuuriga. Lõplik valik tehakse pärast registreerumistähtaja lõppu. Üks eesmärke on, et kogu Eesti oleks võimalikult ühtlaselt kaasatud.

Võistlustele võib pakkuda rapsi, rüpsi, nisu, odra, kaera, rukki ja herne põlde. Võistluseks läheb siis, kui ühest viljaliigist on üles antud vähemalt kolm põldu.

Võistlusele registreerimise lõpptähtaeg on, nagu varemgi, 31. mai. Lõpukonverents on praeguste plaanide järgi 17. novembril Raplamaal.

12. viljelusvõistluse peakorraldajad on Baltic Agro, Scandagra, Oilseeds, Tartu Mill, Maaleht, Nõuandeteenistus; toetajatena firmad Basf, Bayer, Syngenta, Monsanto, Rapool, Tradecorp, Yara, Adama, Berner; lisaks maaeluministeerium, Eesti Taimekasvatuse Instituut ning Eesti Maaülikool. Uute sponsorite liitumise üle on korraldajail vaid hea meel.

Eelmise aasta võitjad sõidavad õppereisile Inglismaale maailmarekordiomanike põldudele 13.–15. juulini.

Viljelusvõistlus 2015 lõpukonverentsil võitjad Margus Lepp, Aivar Treiberg, Tanel Tõrvand, Alar Mutli, Urmas Uustalu
Foto: Raivo Tasso

Viljelusvõistlus on taas käima läinud

viljelusvoistlus-2016 Mai algul kuulutasid Maaleht, Baltic Agro, Scandagra, Oilseeds, Tartu Mill ja Maamajanduse Nõuandeteenistus välja tänavuse, järjekorras 12. viljelusvõistluse. Ürituse eesmärk on leida eeskujusid, ideid ja kogemusi, kuidas suurendada teravilja- ja rapsikasvatuse kasumlikkust Eestis.

Järjekorras juba kaheteistkümnendal võistlusel saab panna proovile oma teadmised ja oskused nii teraviljade kui õlikultuuride saagikuse ja tulukuse kategoorias. Selleks, et osaleda, tuleb viljakasvatajal registreerida võistlusele põld, millel ta kasvatab rapsi või teravilja ja mille pindala on vähemalt 10 ha. Osaleda võib ka mitme erineva kultuuriga, sel juhul tuleb kõik võistluspõllud registreerida eraldi.

Kasvuperioodi lõpuks tuleb deklareerige võistluspõllul tehtud kulutused. Erapooletud eksperdid tutvuvad võistlusele esitatud põldudega ja nendel rakendatud agrotehniliste võtetega juulis ning osalevad hiljem ka saagikuse ja kvaliteedi määramisel. Aasta lõpul toimuval seminaril arutatakse tulemusi ja kogemusi.

Viljelusvõistlusest võivad osa võtta viljakasvatajad põllu suurusega alates 10 hektarist.
Iga võistleja võib esitada igast kultuurist ühe põllu.
Esitada võib nii teravilja-, rapsi-, rüpsi- kui oa- ja hernepõlde.
Kultuur läheb võistlusse, kui esitatud on vähemalt kolm põldu.
Koristusperioodil mõõdavad kohtunikud saagi ja saadavad andmed laborisse analüüsimiseks.
Võitjad selgitatakse saagikuse, tulukuse ja kvaliteedi osas. Lõpptulemuse annab kõigi kolme alajaotuse tulemuste summa.
Tulemustest ja kogemustest räägitakse lõpukonverentsil, mis toimub 17. novembril Raplamaal.