2020. a võistluspõldude külastused

 

Käesoleva aasta viljelusvõistluse kõrgeim taliodra saak 9,3 t/ha kasvas Raido Allsaare (Mägede OÜ) põllul Järvamaal ja koristati 19.juulil 12,7% niiskusega. Ka mahukaalult oli selle põllu saak 60,3 kg/hl teistest taliotradest kõrgema näitajaga. Taimede toitumiseks kasutati lämmastiku sügisel 27 ja kevadel 140 kg/ha, mis kokku teeb 167 kg/ha. Taolise väetustaseme juures üle 9 tonnist saaki saada on väga võimas tulemus. Peamiseks faktoriks oli väga täpne taimekaitse programmi täitmine. Lämmastiku väga efektiivset kasutamist kõrge saagi saamisel näitab ka madal proteiinisisaldus terades – 10,4%. Teatud kvaliteediprobleemiks oli 6,5% teralisand. Eelviljaks oli talinisu ja mida rohkem me kasvatame taliotra ja talinisu üksteise järgi, seda enam see tuleb probleemiks. Mitte niivõrd omale söödavilja kasvatamisel kui just vilja müügil, kuna võõrliikide arvelt tehakse hinnaalandused. Parim (tali)odrakasvataja selgub saagikuse, saagi kvaliteedi ja tulukuse koondina. Lõplikud tulemused selguvad viljelusvõistluse lõpukonverentsil Jõgeva kultuurimajas ja Scanolas 27.novembril 2020.

Mägede OÜ JärvamaaGert Neeve talioder KWS Tenor Võrumaal oli koristusajaks täisküps – niiskusega 12,4%. Kokku oli põllu lämmastikutase 165 kg/ha, millest 30 sügisel ja 135 kevadel. Huumuskihi tüsedus 28 cm. Odrasaagi mahukaal oli 53,4 kg/hl. Arvestusala puhas saak oli arvestades tehtud panustusi väga hea 9,0 t/ha. Parim (tali)odraviljeleja selgub saagikuse, saagi kvaliteedi ja tulukuse summana.

Tanel Kirst (Rauni POÜ) Saaremaal koristas taliodra võistluspõllu 19.juulil.
Taimik sai sügisel 15 kg/ha lämmastiku ja kevadel 129, s.t. kokku N 144 kg/ha.
Põllu ülevaatusel prognoosis Tanel saagiks 8,5 t/ha. Kombaini punkritäis andis kontrollalalt kuiva ja puhta saagi tulemuseks 8,3 t/ha.
Vili oli juba täisküps – niiskus põllult 12%. Mahukaal 55,5 kg/hl jäi veidi soovitule alla, sest mulla huumuskiht oli väga õhuke ja juunikuu kuumaperiood küpsetas taliodra liialt kiiresti. Mulla huumushorisondi tüsedus oli vaid 14 cm, mis oli kõigi viljelusvõistluse põldude väikseim näit. Kui teha saagi arvestus huumushorisondi 1 cm kohta, siis arvatavsti oleks Taneli talioder esimene. Põllu suurus oli 30 ha ja kogu saak kokku andis Saaremaa tingimustes väga hea tulemuse 7 t/ha.

Siim Raukas Karinu PM Järvamaalt koristas taliodra võistluspõllu 24.juulil. Kombainitud saak oli väga puhas, teralisandeid ja prahti vaid 0,4%. Tera jäi veidi peeneks, mahukaal 50,3 kg/hl. Sama problem on sellel aastal paljude kohtades, kus mullakiht õhem ja sademeid tuli vähe. Juunikuine põud ja kuumus pani taliodrad liialt kiirelt kasvu lõpetama.
Siim prognosis põllul saagiks 7,5 t/ha.
Prooviala mõõtmisel ja kaalumisel saadi puhta saagi tulemuseks 7,6 t/ha, väga täpne prognoos.
Lämmastiku tase kokku oli 137 kg/ha ja selle koguse kohta oli saak väga kõrge!

Viljelusvõistlusel 16 talirapsiga osalejat:
Aimar Allingu, Reinu Põld OÜ, Jõgevamaa
Andre Randoja, Aaspere Agro OÜ, Lääne-Virumaa
Andres Saun, Saare Seeme OÜ, Saaremaa
Ants-Endel Sõrra, Kämara Antsu talu, Tartumaa,
Avo Samarüütel, Männiku Piim OÜ, Tartumaa
Erki Plamus, FIE, Raplamaa
Jaan Roos, Udo Jüriado FIE, Tartumaa
Kaido Kirst, Nuudi talu, Saaremaa
Madis Tamm, Soone Farm OÜ, Tartumaa
Martin Tomberg, Kabala Agro OÜ, Järvamaa
Matis Moks, Laatre Piim OÜ, Valgamaa
Mihkel Maks, Männimetsa talu, Valgamaa
Rut Kaeval, Nõmmepere Aiandustalu, Raplamaa
Toomas Riiberg, Vinimex OÜ, Lääne-Virumaa,
Urmas Nurmsalu, Sakala Põldur OÜ, Viljandimaa
Urmet Kalden, Akkerlac OÜ, Raplamaa

Taliodrad on suuremas osas koristatud ja ka viljelusvõistlusel osalenud 5 põllu kohta on saagikuse tulemused ja labori analüüsid valmis.
Märt Mölter (Estonia OÜ) koristas võistluspõllu 17.juulil. Kombainimise ajal oli saagis veel üksikuid rohekaid teri ja niiskuseks mõõdeti 22,1%. Kuiva ja puhta odra saagiks jäi 7,4 t/ha. Saagikuse tulemus on väga kõrge, arvestades põllule panustatut. Näiteks N tase sügisel oli 55 kg/ha ja kevadel 99 kg/ha. Parim viljeleja selgitatakse välja ka seekord kolmevõistluse tulemusel: saagikus, kvaliteet ja tulukus.

Eesti senine viljelusvõistluse nisu rekordsaak on 11,9 t/ha Sven-Erik Lohu nimel aastast 2019.
See on 68% Guinnessi nisu saagikuse rekordist 17,4 t/ha, mis püstitati sellel aastal Uus-Meremaal.
Teiste kultuuridega on meil rekordsaagid 90% ringis maailma parimatega võrreldes, s.t. nisuga on meil veel ruumi areneda.
Tänavu aastaseid põlde vaadates on üle 10 tonniseid nisusaake kindlasti kasvamas ja loodetavasti ületatakse ka teravilja viljelusvõistluse absoluutne saagirekord 12,1 t/ha, mis on eelmisest aastast rukkiga Raido Allsaare nimel.

Viljelusvõistlusel osaleb sellel aastal 15 nisupõldu:
Ahti Nurm, Puide Talu OÜ, Valgamaa
Andre Randoja, Aasper Agro OÜ, Lääne-Virumaa
Andrus Lund, FIE, Raplamaa
Erki Oidermaa, Oidermaa Seemnekeskus, Põlvamaa
Erki Plamus, FIE, Raplamaa
Jaak Soosaar, Lüüste PÜ, Pärnumaa
Jaan Loos, FIE Udo Jüriado, Tartumaa
Kalle Kits, Mudasilla Talu, Valgamaa
Madis Tamm, Soone Farm OÜ, Tartumaa
Margus Klais, Rämsi Agro OÜ, Tartumaa
Martin Tomberg, Kabala Agro OÜ, Järvamaa
Raido Allsaar, Mägede OÜ Järvamaa
Sven-Erik Lohu, Milligrupp OÜ, Viljandimaa, talinisu Creator
Sven-Erik Lohu, talinisu Olivin
Urmas Nurmsalu, Sakala Põldur OÜ, Viljandimaa

Odra kasvupind on olnud Eestis viimastel aastatel 130 tuhande hektari piires. Suurim muutus on olnud aga selles, et jäjest enam on laienenud taliodra osatähtsus. Kui veel 2015.aastal kasvas seda meil veidi üle tuhande hektari, siis nüüd juba 22 tuhat hektarit.
Milline oleks aga optimaalne tali- ja suviodra suhe?
Taliodra saagid on keskmiselt 1-2 t/ha suuremad ja võidakse arvata, et talioder vahetab suviodra välja, nii nagu juhtus tali- ja suvirapsiga.
Usutavasti seda aga ei juhtu, sest talioder on enam talveõrn (seenhaigustele vastuvõtlik) kui taliraps ja kõiki põlde ei saa õigeks külviajaks sügisel vabaks.
Kuid teatud osas on taliodra pindade laienemiseks veel ruumi.

Suviodra põlde on sellel aastal viljelusvõistlusel 6:
Ahti Nurm, Puide Talu OÜ, Valgamaa
Erki Oidermaa, Oidermaa Talu Seemnekeskus OÜ, Põlvamaa
Märt Mölter, Estonia OÜ, Järvamaa
Neil Ilves, Neil OÜ, Järvamaa
Kalle Margus, Vao Agro OÜ, Lääne-Virumaa kahe suviorda põlluga. Pildil esindaja Teet Liiv.
Senine suviodra viljelusvõistluse rekordsaak on 8,3 t/ha Sven-Erik Lohu nimel aastast 2019.
Esmane mulje põldudelt vihjab, et see tulemus saab vast ületatud.

Rukis kasvas eelmisel aastal Eestis 28 tuhandel hektaril. Sellel aastal vähem: 21 tuhat hektarit. Samas viimase viie aasta keskmine on olnud vaid 15 tuhat ha, s.t., et üle keskmise ja ligi 100 tuhat tonni peaks kogusaak ikka tulema ja leivavilja puudust ei tule. Viljelusvõistlusele pakuti seekord vaid 2 põldu: Ants-Endel Sõrra ja Hendrik Allsaar poolt.
Kas põhjuseks oli see, et eelmisel aastal saadi väga kõrged talirukki saagid? Neljal mehel (Raido Allsaar, Ahti Aruksaar, Märt Mölter ja Ants-Endel Sõrra) üle 11 t/ha. Teraviljade absoluutne Eesti viljelusvõistluse rekordsaak ongi eelmisest aastast 12,1 t/ha Raido ja Hendrik Allsaare nimel. Piltidel selle aasta võistlejad Ants-Endel Sõrra Tartumaalt ja Hendrik Allsaar Järvamaalt.

Selle aasta viljelusvõistlusele pakuti vaid 2 põldherne põldu. Võistlust selle tõttu hernega ei toimu, kuid fikseerime ära saagi ja muud näitajad ja võrdleme eelmiste aastate tulemustega. Põldherne senine rekordsaak on väga võimas – 6,6 t/ha Mihkel Vainula nimel Pärnumaalt aastast 2016. Margus Klais (Rämsi Agro OÜ) Tartumaalt on aastaid edukalt hernest kasvatanud ja seekord on viljelusvõistluse põlluks 20 hektaril sort Astronaute.

Ahti Aruksaar (Viljameister OÜ) Tartumaalt on sellel aastal teine viljelusvõistlusel põldhernega osaleja. Temal on sort Alvesta ja põld üle 100 ha suur. Muld on kerge lõimisega ja jaanipäeva aegne kuumaperiood on taimede kasvu veidi liigselt kiirendanud – põld hakkab juba heledat tooni võtma.

Selle aasta eripära – labidas kaasas ja vaatame ka viljelusvõistluse põldude alla. Mis või kes seal paistab? Väga suured erinevused tulevad välja. Mõnel põllul vaid 14 cm huumuskihti, teisel üle 60.
Enamasti on juba sademeid piisavalt olnud, näiteks Vigalas näitas üle 170 mm nelja nädala jooksul aga Haljalas oli vaid mulla pealmine 20 cm märg, allpool täielikult tuhkkuiv.
Mõnel põllul on ka ohtralt vihmasse, eks paistab, et kas siis need ka saagikuselt eespool? (16. juuli)

 

Taliodra koristusaeg on käes. Viljelusvõistlus 2020 taliodraga osalejad:
Siim Raukas, Karinu PM, Järvamaa
Tanel Kirst, Rauni POÜ, Saaremaa
Gert Neeve, Neeve OÜ, Võrumaa
Raido Allsaar, Mägede OÜ, Järvamaa
Märt Mölter, Estonia OÜ, Järvamaa

Andrus Lund Märjamaa lähedalt osaleb viljelusvõistlusel oma talu nime alt esimest korda. Nisu kasvatavad nad vennaga koos aga juba aastaid ja seda ikka toiduvilja kvaliteediga, nii taimekasvuks soodsatel kui ebasoodsatel aastatel. Huvitav, et väga levinud on taimekasvatuses kõik ilmast ehk “peaaktsionärist” sõltuvaks nimetada (isegi teaduses tõestada), mõnede meeste puhul see aga ei kehti. Ei kehti ka Eestis tervikuna. Toodame täna 3 korda enam teravilja kui mõnikümmend aastat tagasi, ilm ei ole aga samas ju kolm korda paremaks läinud. Ikka põllumeeste oskused, kogemused ja uued tehnoloogiad on need, mis kõige enam põllul loevad.

Viljo Siimsalu (Narafarm OÜ) mahe talirüps Vigalas on plaanis kombainida reedel 10.juulil. Silmaga hinnates peaks saagitase algama numbriga 3. Üllatavalt tüseda huumushorisondiga põld – ligikaudu 60 cm ja muidugi väga hea agrotehnika. Eesti keskmine maherüpsi saagikus jääb alla 1 t/ha.

Tanel Kirstu (Rauni POÜ, Saaremaa) talioder on üks Eesti 2020 aasta viiest viljelusvõistluse taliodra võistluspõllust, koristusküpseks saab ligikaudu nädala pärast.

7. juuli seisuga oli Lõuna-Eesti võistluspõldudel kõigil huumuskihi tüsedus 30 cm ümber. Kohad siis Laiuse, Koke, Viluste, Räpina-Vändra,Korgõmõisa, Uhtjärve.

 

Gert Neeve talioder Võrumaalt on üks viiest selle aasta taliodra võistluspõllust.

 

Täna, 2.juulil toimus Tartumaal juba taliodra koristus muljutult säilitamiseks.
Pildil eelmisel aastal viljelusvõistluse korraldajatelt eripreemia saanud Märt Mölter (Estonia OÜ) selgitab hindajatele selle aasta võistluspõllul, et nemad koristavad kuivaks teraks, kuid sellegi poolest saavad taliodraga koristuskonveieri paari nädala võrra pikemaks.

 

Talioder on Eestis sellel aastal juba ligikaudu 22 tuhandel hektaril. Viljelusvõistlusel on seekord viis taliodra põldu.
Koristama saab seda teraviljadest esimesena, kuid ligikaudu kaks nädalat läheb veel aega, näitab Raido Allsaar (Mägede OÜ) Järvamaalt.
Senine viljelusvõistluse taliodra saagikuse rekord on 12,0 t/ha Aivar Treibergi nimel Harjumaalt aastast 2015.

 

Talirüpsi koristus ei ole enam kaugel. Mihkel Vainula (Helgi & Pojad OÜ) Pärnumaalt on saagikuse suhtes optimistlik.
Senine viljelusvõistluse talirüpsi saagikuse rekord 3,6 t/ha on Alar Mutli nimel Raplamaalt aastast 2015.

 

Arvatavasti esimesena läheb Viljelusvõistlus2020 saagi koristamisele Viljo Siimsalu mahe talirüps Legato Vigalas.
Taoline on taimik 1.juulil. Millal läheb kombainimiseks, mis tuleb saagiks, kes pakub täpsemalt?
Viljelusvõistluse komisjon terade küpsust hindamas.
Senine viljelusvõistluse mahrüpsi saagikuse rekord 2,1 t/ha on Tiit Tamme nimel Raplamaalt aastast 2018.