Viljelusvõistlus 2016 saagid

Käesoleva aasta viljelusvõistluse saagikuse numbrid on selgunud. Tulemuste avalikustamine venis, kuna alles 5. oktoobril kombainiti viimane suvirapsi põld. Võistlusel osaleti viie kultuuriga – raps, rukis, oder, nisu ja hernes. Põldoa ja triticale põlde pakuti mõlemaid vaid üks ja sellepärast ei saanud neid võistlusele registreerida. Sellest on tõsiselt kahju, kuna Saaremaal välja pakutud triticale põld olevat andnud 11 t/ha saagi, kuid tulemus jäi võistluse reeglite kohaselt fikseerimata.

Uudsena Eesti viljelusvõistluse ajaloos on sellel aastal reegliks see, et ei võistelda mitte vaid kõrgeima saagikuse nimel, vaid parima kultuuri kasvataja tiitel kuulutatakse välja kolme näitaja kokkuvõttes. Arvesse võetakse kultuuri saagikust, saagi kvaliteeti ja põllu tulukust. Saagi kvaliteeti võrreldakse Saku Põllumajandusuuringute Keskuse labori analüüside alusel ning põllu tulukus hinnatakse kasutatud agrotehnika ja toodete põhjal. Viljelusvõistlusest tehakse kokkuvõtted ning iga kultuuri võitja tuuakse välja lõpukonverentsil 29.novembril Paide kultuurikeskuses.

Taimekasvatusaasta 2016 oli keeruline, mida näitab ka suur võistlusel katkestajate hulk: kevadel registreeriti 44 põldu ning lõpptabelisse jõudis 32 tulemust. Osaliselt kindlasti ka selle tõttu, et eelmisel aastal olid rekordkõrged saagid ning nüüd tundusid põllud võistlusel osalemiseks mitte kõige parimad olema.

Rapsi parimad saagid jäid eelmisele aastale 2 t/ha võrra alla. Kõrgeima saagi sai Avo Samarüütel Tartumaalt – 4,6 t/ha. Erki Oidermaa Põlvamaalt sai 4,4 t/ha ja Henry Tammann Ida-Virumaalt ainsana CL sordiga 4,3 t/ha. Võrdse tulemuse sai ka Martin Salu Saaremaalt. Parim suvirapsi saagi kasvatas Anneli Tihu – 3,1 t/ha.

Rukis oli selle aasta üllatuskultuur, kuna ületas saagikuselt teisi teravilju nii viljelusvõistlusel kui ka Eesti kultuuride keskmisena. Statistikaameti esialgsetel andmetel oli Eestis teraviljade keskmine saagikus 2016.aastal 3,0 t/ha ning teraviljadest kõrgeim saak rukkil 3,4 t/ha. Üheks põhjuseks oli kindlasti see, et kevadine pikk põuaperiood ei mõjunud tugeva juurestikuga rukkile nii tugevalt kui teistele kultuuridele. Endine rukki kõrgeim saak oli eelmisest aastast 10,3 t/ha Tanel Tõrvandil.  Nüüd sai uueks rekordsaagiks Tuuli Vaarak Viljandimaalt 10,4 t/ha.

Oder ei üllatanud positiivsete tulemustega kahjuks sellel aastal. Pooled taliodra põllud tuli Eestis ümber külvata ning need, mis alles jäid andsid ligikaudu sama saagi, mis suviodrad, Eestis keskmiselt 2,8 t/ha. Viljelusvõistlusel võitis napilt talioder 7,7 t/ha saagiga Erik Paalmani põllult Põlvamaalt. Teine koht oli Kaido Kirst Saaremaalt 7,6 t/ha ning varase odraga Pille Nugis Viljandimaalt sai 3.koha saagiga 5,0 t/ha.

Nisu saagid oli sellel aastal suhteliselt ühtlased ning kõrgete saakidega üllatusi kahjuks ei tulnud. Parima saagikuse kasvatas esmakordselt osalenud ErikPaalman Põlvamaalt 8,6 t/ha. Napilt jäid alla 8,5 t/ha tulemusega Kaido Kirst Saaremaalt ja Erki Oidermaa Põlvamaalt. Huvitav on märkida, et nii odra kui nisuga olid esimestel kohtadel samad mehed. Parima suvinisu saagi 7,2 t/ha sai Madis Tamm Tartumaalt.

Hernes oli viljelusvõistlusel esimest korda ning parima saagi 6,6 t/ha kasvatas Mihkel Vainula Pärnumaalt. Sellega seadis ta järgmisteks aastateks ette kaunis kõrge põldherne rekordtulemuse. Taolise saagikusega võib hernes konkureerida edukalt oma väikeste kulutustega senini pidevalt võitnud talirapsidega. Margus Klais Tartumaalt sai 4,8 t/ha ja kolmas tulemus 4,2 t/ha Eha Piip ja Mati Lillemets Järvamaalt.

Viljelusvõistlusest tehakse kokkuvõtteid, vahetatakse ja levitatakse parimaid kogemusi Eesti ja teiste maade (Inglismaa, Taani, Soome, Rootsi, Läti jt.) taimekasvatuse tipptegijatelt. Lisaks muidugi ka autasustatakse meie parimad erinevate kultuuride viljelejaid lõpukonverentsil 29.novembril Paide kultuurikeskuses.

VAATA TULEMUSI SIIT!