{"id":74,"date":"2016-05-25T11:03:25","date_gmt":"2016-05-25T08:03:25","guid":{"rendered":"http:\/\/viljelusvoistlus.ee.klient.veebimajutus.ee\/?page_id=74"},"modified":"2025-11-11T19:47:55","modified_gmt":"2025-11-11T17:47:55","slug":"2008-2","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.viljelusvoistlus.ee\/en\/2008-2\/","title":{"rendered":"2008"},"content":{"rendered":"

2008. aastal osales Viljelusv\u00f5istlusel 12 ettev\u00f5tet ja talu kokku 19 p\u00f5lluga. P\u00fcstitati 5 saagirekordit. Edukaimad olid taliviljade kasvatajad.<\/p>\n

Parimad 2008. aastal olid:<\/p>\n

\u2022 Talioder 8,18 t\/ha – Toomas Tobreluts FIE<\/p>\n

\u2022 Taliraps 4,81 t\/ha – Kesa-Agro O\u00dc<\/p>\n

\u2022 Talinisu 9,74 t\/ha – M\u00e4nniku Piim O\u00dc<\/p>\n

\u2022 Suvinisu 7,08 t\/ha – Rannu Seeme O\u00dc<\/p>\n

\u2022 Rukis 8,04 t\/ha – Sadala Agro O\u00dc<\/p>\n

 <\/p>\n

Tulukuse arvestus:<\/p>\n

 <\/p>\n

M\u00e4rkused:
\n1. K\u00f5ikide tootmissisendite hindadeks on hulgihinnad k\u00e4ibemaksuta; k\u00f5ik kulud sisaldavad 9% tootmise \u00fcldkulusid.
\n2. Tootjate p\u00f5lluraamatus n\u00e4idatud t\u00f6\u00f6de masinakulud arvutati keskmiste masinakulude abil kui kasutatakse suure tootlikkusega masinaid.
\n3. Vilja kuivatuskulud arvutati l\u00e4htudes PMK poolt n\u00e4idatud vilja niiskusest.
\n4. Sinise diislik\u00fctuse hinnaks koos kohaleveo kuludega arvestati 13,2 kr\/l; t\u00f6\u00f6tasu masinat\u00f6\u00f6del – 60 kr\/h + maksud.
\n5. Seemne, taimekaitsevahendite ja v\u00e4etiste hindadena kasutati peamiselt Kemira GrowHow 1.aug. – 17.sept. 2008.a. kehtinud hulgihindu.
\n6. Vilja v\u00f5imalik m\u00fc\u00fcgitulu arvutati Kemira GrowHow 17. -30. sept. 2008.a. kehtinud kvaliteedin\u00f5uete ja kokkuostuhindade alusel.
\n* – Need tootjad kasutasid ka vedels\u00f5nnikut millele hinda ei arvestatud.<\/em><\/p>\n

Viljelusv\u00f5istluse l\u00f5puseminar peeti Nurmiko Aianduskeskuses. Jagati auhindu parimatele ja kuulati ekspertide ning v\u00f5itjate kommentaare. Et sarnane \u00fcritus toimus 2008.a esimest korda ka L\u00e4tis, tegi vastava ettekande sealse \u00fcrituse \u00fcks eestvedajatest Egils Svikis. V\u00f5\u00f5rustaja tegi seminaril osalenutele lisaks tutvustava ekskursiooni. Tegemist on Eesti suurima aiandiga, kes on spetsialiseerunud p\u00f5hiliselt potililledele ning toimetas tol hetkel 2,1 ha suurusel maa-alal. Aianduskeskus kasutab energia saamiseks omalaadset p\u00f5huk\u00fcttes\u00fcsteemi ning moodsaid lillekasvatusseadmeid. Niisiis oli k\u00f5igil kohalolijatel v\u00f5imalus teada saada, kuidas p\u00e4evas 60 tuhat tulpi m\u00fc\u00fcv ettev\u00f5te on t\u00e4naseni arenenud ning suudab nii edukalt toimida.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

V\u00f5itjad 2008: Toomas Tobreluts, Ahti Kalde Sadala Agrost, Avo Samar\u00fc\u00fctel M\u00e4nniku Piimast, Venda Vihmann Kesa Agrost, Madis Ajaots Rannu Seemnest.<\/em><\/p>\n

 <\/p>\n

Ettekanded l\u00f5pukonverentsil (Juuliku aiand Nurmiko):<\/h4>\n

Avas\u00f5nad:<\/p>\n