{"id":108,"date":"2016-05-25T11:24:19","date_gmt":"2016-05-25T08:24:19","guid":{"rendered":"http:\/\/viljelusvoistlus.ee.klient.veebimajutus.ee\/?page_id=108"},"modified":"2025-11-11T20:07:52","modified_gmt":"2025-11-11T18:07:52","slug":"2011-2","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.viljelusvoistlus.ee\/en\/2011-2\/","title":{"rendered":"2011"},"content":{"rendered":"

Parimad saagid 2011:<\/strong><\/p>\n

\u2022 Taliraps 3,6 t\/ha \u2013 Pae Farmer O\u00dc (Raplamaa)<\/p>\n

\u2022 R\u00fcps 2,9 t\/ha \u2013 Pae Farmer O\u00dc (Raplamaa)<\/p>\n

\u2022 Rukis 7,1 t\/ha \u2013 Savikoti Agro O\u00dc (Viljandimaa)<\/p>\n

\u2022 Nisu 7,8 t\/ha – Puhja Ettev\u00f5tted O\u00dc (Tartumaa)<\/p>\n

 <\/p>\n

Parimad kvaliteedin\u00e4itajad 2011:<\/strong><\/p>\n

\u2022 K\u00f5rgeim \u00f5lisisaldus 49,9%, taliraps Visby – M\u00e4nniku Piim O\u00dc (Tartumaa)<\/p>\n

\u2022 Parim proteiin 16,4 ja kleepvalk 39,7, talinisu Ada – Aru Grupp O\u00dc (L\u00e4\u00e4ne-Virumaa)<\/p>\n

\u2022 K\u00f5rgeim langemisarv 356, talinisu Skagen – M\u00e4nniku Piim O\u00dc (Tartumaa)<\/p>\n

\u2022 K\u00f5rgeim mahukaal 812, talinisu Ada – Puhja Ettev\u00f5tted O\u00dc (Tartumaa)<\/p>\n


\n2011. AASTA V\u00d5ISTLUSE K\u00c4IK<\/strong><\/p>\n

PEETER VIIL<\/p>\n

Viljelusv\u00f5istluse ekspert<\/p>\n

T\u00e4navune viljelusv\u00f5istlus on veenvalt n\u00e4idanud, et Eesti p\u00f5llumees oskab ka ekstreemsetes oludes tasemel taliteraviljasaake saada. Samas selgub, et t\u00f5hustada on vaja agrotehniliste v\u00f5tete uurimist tootmistingimustes.<\/p>\n

T\u00e4navune viljelusv\u00f5istlus kuulutati v\u00e4lja kolmes kultuuride kategoorias: talirukis, talinisu (sealhulgas ka suvinisu) ja rapsid (nii tali- kui ka suviraps). K\u00e4es on september ja viljelusv\u00f5istluse taliteraviljap\u00f5ldudelt on saagid koristatud. Koristatud on ka taliraps.<\/p>\n

On aeg teha kokkuv\u00f5tteid, milliseks kujunesid viljelusv\u00f5istluse talirukki ja talinisu p\u00f5ldudelt kogutud saagid (tabel 1).<\/p>\n

Tabel 1. <\/strong>Viljelusv\u00f5istluse p\u00f5ldudelt kogutud saagid<\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n
Ettev\u00f5te<\/strong><\/td>\nMaakond<\/strong><\/td>\nEsindaja<\/strong><\/td>\nSort<\/strong><\/td>\nPind \/ ha<\/strong><\/td>\nSaak, t\/ha<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n
TALIRUKIS<\/strong><\/td>\n<\/td>\n<\/td>\n<\/td>\n<\/td>\n<\/td>\n<\/tr>\n
Savikoti Agro O\u00dc<\/td>\nViljandimaa<\/td>\nU. Nurmsalu<\/td>\nAgronom<\/td>\n9,0<\/td>\n7,1<\/td>\n<\/tr>\n
Savikoti Agro O\u00dc<\/td>\nViljandimaa<\/td>\nU. Nurmsalu<\/td>\nMatador<\/td>\n23,0<\/td>\n7,0<\/td>\n<\/tr>\n
Estonia O\u00dc<\/td>\nJ\u00e4rvamaa<\/td>\nH. H\u00e4rtmann<\/td>\nVambo<\/td>\n46,1<\/td>\n6,2<\/td>\n<\/tr>\n
Voore Farm O\u00dc<\/td>\nL\u00e4\u00e4ne-Virumaa<\/td>\nM. Lepp<\/td>\nMatador<\/td>\n86,0<\/td>\n5,1<\/td>\n<\/tr>\n
Rein Jurs FIE<\/td>\nTartumaa<\/td>\nR. Jurs<\/td>\nRecrut<\/td>\n10,6<\/td>\n4,6<\/td>\n<\/tr>\n
TALINISU<\/strong><\/td>\n<\/td>\n<\/td>\n<\/td>\n<\/td>\n<\/td>\n<\/tr>\n
Puhja Ettev\u00f5tted<\/td>\nTartumaa<\/td>\nA. Mets<\/td>\nAda<\/td>\n57,0<\/td>\n7,8<\/td>\n<\/tr>\n
M\u00e4nniku PAiim O\u00dc<\/td>\nTartumaa<\/td>\nA. Samar\u00fc\u00fctel<\/td>\nSakagen<\/td>\n13,8<\/td>\n7,6<\/td>\n<\/tr>\n
Koplim\u00e4e Agro O\u00dc<\/td>\nHarjumaa<\/td>\nA. P\u00e4rnam\u00e4e<\/td>\nRamiro<\/td>\n12,0<\/td>\n7,4<\/td>\n<\/tr>\n
Nuudi Talu<\/td>\nSaaremaa<\/td>\nKaido Kirst<\/td>\nOlivin<\/td>\n8,8<\/td>\n6,6<\/td>\n<\/tr>\n
Koplim\u00e4e Agro O\u00dc<\/td>\nHarjumaa<\/td>\nA. P\u00e4rnam\u00e4e<\/td>\nOlivin<\/td>\n55,7<\/td>\n6,3<\/td>\n<\/tr>\n
Voore Farm O\u00dc<\/td>\nL\u00e4\u00e4ne-Virumaa<\/td>\nM. Lepp<\/td>\nOlivin<\/td>\n50,0<\/td>\n6,1<\/td>\n<\/tr>\n
Piimastu O\u00dc<\/td>\nP\u00f5lvamaa<\/td>\nT. Tobreluts<\/td>\nRamiro<\/td>\n18,0<\/td>\n6,1<\/td>\n<\/tr>\n
Aru P\u00f5llumajanduse O\u00dc<\/td>\nL\u00e4\u00e4ne-Virumaa<\/td>\nA. Lindam<\/td>\nAda<\/td>\n52,0<\/td>\n5,9<\/td>\n<\/tr>\n
Metstaguse Agro O\u00dc<\/td>\nJ\u00e4rvamaa<\/td>\nT. Kallakmaa<\/td>\nOlivin<\/td>\n80,0<\/td>\n4,9<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

Saagikus s\u00f5ltub talvitumisest<\/strong><\/p>\n

2010. aasta hiliss\u00fcgisel, enne talve tulekut, olid Eestis taliviljap\u00f5llud tunduvalt paremas seisus kui aasta varem. Lehestik oli h\u00e4sti v\u00e4lja arenenud ja nende toitainetesisaldus k\u00f5rgem kui aasta varem talvituma l\u00e4inud taliteraviljadel. See andis lootust heale 2011. aasta saagile.Kuid ilmastik tahtis teisiti. Lumi tuli s\u00fcgisel k\u00fclmumata pinnasele. Seda sadas \u00fcha juurde. P\u00f5lde kattis peaaegu k\u00f5ikjal 50 cm ja kohati veelgi t\u00fcsedam lumekiht, mis ei lasknud ka k\u00e4redate talvek\u00fclmade ajal mullal k\u00fclmuda.Kogu talve p\u00fcsis paksu lumekihi all nullil\u00e4hedane temperatuur. See ei olnud taliteraviljataimedele hea. Taimede elutegevus ei seiskunud, vaid kulges aeglaselt edasi.Paksu lumekihi all hingasid taimed tavap\u00e4rasest intensiivsemalt ja kulutasid lehtedesse varutud toitaineid samuti v\u00e4ga intensiivselt. M\u00f5\u00f5tmised, mida paljudes Eesti piirkondades igakuuliselt l\u00e4bi viidi, n\u00e4itasid, et lehestiku toitainetesisaldus v\u00e4henes oluliselt kiiremas tempos kui aasta tagasi.<\/p>\n

Veebruaris l\u00e4biviidud m\u00f5\u00f5tmistel oli taimede seis veel k\u00fcllalt hea, kuid m\u00e4rtsis m\u00e4rksa kehvem. Vaatlused n\u00e4itasid, et paljude taliviljade (eriti nende, mis l\u00e4ksid s\u00fcgisel lume alla v\u00f5imsa lehestikuga) lehtedes oli toitaineid v\u00e4ga v\u00e4he v\u00f5i olid nad t\u00e4ielikult hukkunud, kuid v\u00f5rses\u00f5lm oli terve. M\u00f5nedel taimedel (peamiselt talinisudel) olid hakanud kasvama uued lehed.<\/p>\n

P\u00e4rast lume sulamist n\u00e4gid taliteraviljap\u00f5llud v\u00e4lja v\u00e4ga nadid. P\u00f5llumeestel tuli pead murda, mida taoliste p\u00f5ldudega ette v\u00f5tta \u2013 kas j\u00e4tta v\u00f5i \u00fcles harida. Eelmise sajandi seitsmek\u00fcmnendatel aastatel l\u00e4biviidud uurimustel oli \u00fcheks \u00fclesharimise kriteeriumiks elluj\u00e4\u00e4nud taimede arv p\u00f5llul. Kui neid oli alla 200 \u00fchel ruutmeetril, siis erilist saagilootust nendelt p\u00f5ldudelt polnud. Seega tuli need \u00fcles harida ja uuesti k\u00fclvata.<\/p>\n

Taliteraviljade v\u00f5istlusp\u00f5ldude agrotehnikast saab \u00fclevaate tabelitest 2 ja 3.<\/p>\n

Tabel 2.<\/strong> Talirukki agrotehnika<\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n\n
Esindaja<\/strong><\/td>\nEelvili<\/strong><\/td>\nOrgaaniline<\/strong><\/p>\n

v\u00e4etis<\/strong><\/td>\n

Mulla-<\/strong><\/p>\n

harimine<\/strong><\/td>\n

K\u00fclvi-<\/strong><\/p>\n

aeg<\/strong><\/td>\n

Kevadine<\/strong><\/p>\n

v\u00e4etamine<\/strong><\/td>\n

Taimik<\/strong><\/p>\n

tk\/m<\/strong>2<\/strong><\/td>\n

Prod.<\/strong><\/p>\n

v\u00f5rseid<\/strong><\/p>\n

tk\/m2<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n

U. Nurmsalu<\/td>\nsuviraps<\/td>\nei<\/td>\npindmine<\/td>\n25.08<\/td>\njah<\/td>\n192<\/td>\n589<\/td>\n<\/tr>\n
U. Nurmsalu<\/td>\nsuviraps<\/td>\nei<\/td>\npindmine<\/td>\n25.08<\/td>\njah<\/td>\n177<\/td>\n398<\/td>\n<\/tr>\n
H. M\u00e4rtmann<\/td>\np\u00f5ldhein<\/td>\njah<\/td>\nk\u00fcndmine<\/td>\nsept I dek.<\/td>\nei<\/td>\n289<\/td>\n462<\/td>\n<\/tr>\n
M. Lepp<\/td>\np\u00f5ldhein<\/td>\njah<\/td>\npindmine<\/td>\nsept I dek.<\/td>\nei<\/td>\n235<\/td>\n235<\/td>\n<\/tr>\n
R. Jurs<\/td>\nsuvinisu<\/td>\nei<\/td>\npindmine<\/td>\nsept I dek.<\/td>\njah<\/td>\n263<\/td>\n474<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

 <\/p>\n

Tabel 3.<\/strong> Talinisu agrotehnika<\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n
Esindaja<\/strong><\/td>\nEelvili<\/strong><\/td>\nOrgaaniline<\/strong><\/p>\n

v\u00e4etis<\/strong><\/td>\n

Mulla-<\/strong><\/p>\n

harimine<\/strong><\/td>\n

K\u00fclvi-<\/strong><\/p>\n

aeg<\/strong><\/td>\n

Kevadine<\/strong><\/p>\n

v\u00e4etamine<\/strong><\/td>\n

Taimik<\/strong><\/p>\n

tk\/m<\/strong>2<\/strong><\/td>\n

Prod.<\/strong><\/p>\n

v\u00f5rseid<\/strong><\/p>\n

tk\/m2<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n

A. Mets<\/td>\nsuviraps<\/td>\nei<\/td>\nk\u00fcndmine<\/td>\n17-18.09<\/td>\njah<\/td>\n369<\/td>\n522<\/td>\n<\/tr>\n
A. Samar\u00fc\u00fctel<\/td>\ntaliraps<\/td>\nei<\/td>\npindmine<\/td>\n14.09<\/td>\nei<\/td>\n161<\/td>\n428<\/td>\n<\/tr>\n
A. P\u00e4rnam\u00e4e<\/td>\nristik<\/td>\nei<\/td>\nk\u00fcndmine<\/td>\n29.08<\/td>\nei<\/td>\n267<\/td>\n469<\/td>\n<\/tr>\n
K. Kirst<\/td>\nraps<\/td>\nvedels\u00f5nnik<\/td>\npindmine<\/td>\nsept I dek.<\/td>\njah<\/td>\n112<\/td>\n362<\/td>\n<\/tr>\n
A. P\u00e4rnam\u00e4e<\/td>\ntaliraps<\/td>\nei<\/td>\npindmine<\/td>\n26.08<\/td>\nei<\/td>\n288<\/td>\n449<\/td>\n<\/tr>\n
M. Lepp<\/td>\nsuviraps<\/td>\nvedels\u00f5nnik<\/td>\npindmine<\/td>\n03-04.09<\/td>\njah<\/td>\n92<\/td>\n316<\/td>\n<\/tr>\n
T. Tobreluts<\/td>\nhernes<\/td>\nei<\/td>\n<\/td>\nsept I dek.<\/td>\njah<\/td>\n116<\/td>\n454<\/td>\n<\/tr>\n
A. Lindam<\/td>\nsuviraps<\/td>\nei<\/td>\npindmine<\/td>\nsept I dek.<\/td>\njah<\/td>\n216<\/td>\n459<\/td>\n<\/tr>\n
T. Kallakmaa<\/td>\np\u00f5ldhein<\/td>\njah<\/td>\nk\u00fcndmine<\/td>\nsept I dek.<\/td>\njah<\/td>\n188<\/td>\n358<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

Nendest andmetest selgub, et talirukist kasvatati kas suvirapsi v\u00f5i siis p\u00f5ldheina j\u00e4rel. \u00dchel p\u00f5llul ka suvinisu j\u00e4rel. Kuuel p\u00f5llul kasvatati talinisu rapsi j\u00e4rel, kahel p\u00f5llul ristiku v\u00f5i p\u00f5ldheina j\u00e4rel ning \u00fche talinisu p\u00f5llu eelviljaks oli hernes.<\/p>\n

Adraga harimise foonil kasvatati talivilju neljal p\u00f5llul, pindmise mullaharimise foonil \u00fcheksal p\u00f5llul, otsek\u00fclvil \u00fchel p\u00f5llul. Esimesed taliviljak\u00fclvid tehti augusti viimasel viisp\u00e4evakul. Enamus k\u00fclve aga septembri esimesel dekaadil. Orgaanilist v\u00e4etist said v\u00e4hem kui pooled taliteravilja p\u00f5llud, kasutati nii tahe- kui ka vedels\u00f5nnikut.<\/p>\n

Taliteraviljade k\u00fclvid j\u00e4id h\u00f5redaks. Keskmiselt oli talirukki v\u00f5istlusp\u00f5ldudel 462 produktiivsest v\u00f5rset ja talinisu v\u00f5istlusp\u00f5llul 424 produktiivv\u00f5rset ruutmeetril.<\/p>\n

V\u00e4etamine ja taimekaitse<\/strong><\/p>\n

P\u00f5hiv\u00e4etised anti taliteraviljadele s\u00fcgisel. Kevadise pealtv\u00e4etamisega alustati esimesel v\u00f5imalusel. Kasutati ammooniumnitraati. V\u00e4etis segati enamikel p\u00f5ldudel (\u00fcheksal p\u00f5llul neljateistk\u00fcmnest) mulda \u00e4ketega. Kolm-neli n\u00e4dalat hiljem v\u00e4etati teistkordselt l\u00e4mmastikv\u00e4\u00e4velv\u00e4etisega.<\/p>\n

Taimekaitset (nii haiguste kui ka umbrohtude t\u00f5rjet) tehti k\u00f5ikidel taliteraviljap\u00f5ldudel. Preparaatide valik oli v\u00e4ga erinev. Mitmed p\u00f5llumehed pidasid vajalikuks taimekaitset\u00f6\u00f6del paagisegusse lisada ka lehev\u00e4etisi. Leiti, et nende lisamine aitab taimi stressiseisundist kiiremini v\u00e4lja tuua. V\u00f5te on suhteliselt uus ja minu arvates v\u00e4\u00e4rib kasutamist.<\/p>\n

T\u00e4navuse aasta viljelusv\u00f5istluse p\u00f5ldude saagid j\u00e4id k\u00fcll alla varasemate aastate tippsaakidele (talirukki puhul tonni ja talinisu puhul kahe tonni v\u00f5rra), kuid elu n\u00e4itas, et meie p\u00f5llumees oskab ka ekstreemsetes ilmastikuoludes suuri saake kasvatada.<\/p>\n

K\u00f5ige keerukamad olid k\u00e4esoleval aastal ilmastikuolud L\u00e4\u00e4ne-Virumaal. Paks lumikate m\u00f5jus nii, et taliteraviljap\u00f5llud j\u00e4id poole h\u00f5redamaks kui tavaliselt. Teiseks tuli seal kandis ka vegetatsiooniperioodil tavap\u00e4rasest v\u00e4hem sademeid. Samal ajal oli k\u00f5rge \u00f5hutemperatuur. Mullapinna temperatuur t\u00f5usis m\u00f5nel perioodil 45\u201348 kraadini ning taimede veevajadus oli suur. P\u00e4eval taimede kasv seiskus, aga \u00f5nneks olid \u00f6\u00f6d jahedad. See v\u00f5imaldas taimedel m\u00f5nev\u00f5rra taastuda. Niisugustes oludes k\u00f5rgeid saake teadagi ei kasvata. Seet\u00f5ttu pidid m\u00f5ned viljelusv\u00f5istluse katkestama.<\/p>\n

Taliteraviljade kasvatamistehnoloogias on t\u00f5usnud p\u00e4evakorrale nende talvekindluse t\u00f5stmine. Huvitavaid tulemusi andis taliteraviljade lehestiku kaitse keemiliste preparaatidega. Viljelusv\u00f5istluse p\u00f5ldudel on sellealast kogemust O\u00dc-l Koplim\u00e4e Agro.<\/p>\n

Tootmistehnoloogilistes katsetes sai v\u00f5rreldud preparaadi Prosaro pritsimise m\u00f5ju talinisu ‘Olivin’ ja ‘Ramiro’ saagile. Preparaadiga sai pritsitud oktoobris, norm 0,26 l\/ha. Pritsitud alal s\u00e4ilis kevadeks taimede lehestik peaaegu 80% ja pritsimata alal oli lehestikust s\u00e4ilinud vaid 10\u201315%.<\/p>\n

Saagid kujunesid j\u00e4rgmiseks: sort ‘Olivin’ \u2013 pritsimata 4,2 t\/ha ja pritsitud 7,7 t\/ha ning sort ‘Ramiro’ \u2013 pritsimata 3,9 t\/ha ja pritsitud 6,2 t\/ha.<\/p>\n

P\u00f5llumeest huvitab kindlasti ka see, kuidas m\u00f5jutas erineva paksusega lumikate taliteraviljade saaki. Talviste vaatluste k\u00e4igus sai v\u00e4lja valitud erineva lumikatte paksusega vaatlusalad. Selleks said \u00fchel ja samal p\u00f5llul kaks ala. \u00dcks, kus lumekihi paksus oli l\u00e4bi talve 50 cm ning teine ala, kus selle paksus ei \u00fcletanud 25 cm. Viimane on k\u00fcllalt l\u00e4hedane meie tavalisele talvele.<\/p>\n

Esimese variandis oli muld kogu talve sula, teises variandis k\u00fclmus see aga 12\u201315 cm s\u00fcgavuselt. Siin oli taimede elutegevus praktiliselt seiskunud, paksu lumikatte all aga kulges elutegevus edasi. P\u00e4rast lume sulamist oli paksu lumikatte variandis taimede lehestik praktiliselt h\u00e4vinud, aga v\u00f5rses\u00f5lm elus. Poole \u00f5hema lumikatte all oli lehestik terve.<\/p>\n

Talinisu ‘Olivin’ saagid kujunesid N180 foonil j\u00e4rgmiseks: paksu lumikattega variandis 6,3 t\/ha ja \u00f5hukese lumikattega variandis 10,9 t\/ha.<\/p>\n

Huvitavaks v\u00f5ib pidada ka eksperimenti, kus jaanuaris sai 35 cm paksune lumikate talitritiku p\u00f5llult eemaldatud, et lasta mullal k\u00fclmuda. P\u00e4rast m\u00f5nep\u00e4evast lumeta olekut muld k\u00fclmus 10\u201315 cm s\u00fcgavuselt. Seej\u00e4rel kattis lumi selle p\u00f5lluosa uuesti. Taoline v\u00f5tte m\u00f5jul suurenes tritikale saak 1,1 t\/ha ehk 19,6%.<\/p>\n

Ettekanded l\u00f5pukonverentsil 24. novembril 2011 (Tartu Mill, Kantri hotellis):<\/h4>\n

Avas\u00f5nad:<\/p>\n